Prekausaun padraun: Seguransa injesaun no jestaun kanek sona ho daun

Prátika injesaun xave sira mak xave ida atu prevene hada’et infesaun durante prestasaun servisu kuidadu saúde. Prátika injesaun inseguru sira inklui: injesaun la nesesáriu, uza fali daun no serinja, uza frasku medikamentu doze ida-de’it ba pasiente liu ida de’it, fó injesaun iha ambiente ne’ebé la moos no ijiéniku, no risku hetan kanek tanba halo eliminasaun la loos ba sasán kro’at.

Perigu asosiadu sira, hanesan kanek sona ho daun halo risku ba traballadór kuidadu saúde atu kona infesaun no, iha kazu barak, kanek hirak-ne’e la relata. Sempre importante atu hametin katak traballadór kuidadu saúde iha Ita-nia fasilidade simu treinamentu kona-ba prevensaun kanek sona ho daun, tanba aksidente sira bele mosu fasil liu bainhira prátika seguransa sira mak la halo tuir rotineiramente ho rigorozu.

Self-paced
Language: Tetun
COVID-19

Course information

Kursu ida ne'e mós disponivel língua tuirmai :
English - Nederlands - македонски -Українська - Հայերեն

Vizaun-jerál: Iha kursu ida-ne’e, Ita sei aprende kona-ba kauza ba prátika injesaun inseguru, oinsá atu fó injesaun ho seguru, no oinsá atu halo eliminasaun seguru ba serinja, daun no sasán kro’at sira-seluk. Ita sei mós aprende saida mak atu halo bainhira mosu kanek sona ho daun, oinsá atu jere espozisaun potensiál sira, no dalan sira atu proteje an, pesoál no pasiente iha Ita-nia fasilidade, no Ita-nia komunidade.

Objetivu ba aprendizajen: Bainhira to’o iha sesaun nia ikus, Ita bele:

  • Identifika fatór komún sira ne’ebé kontribui ba prátika injesaun inseguru iha servisu kuidadu saúde.
  • Esplika risku sira asosiadu ho prátika injesaun inseguru no infesaun ne’ebé bele hetan hosi sira.
  • Aplika prátika di’ak liubá seguransa injesaun iha kuidadu saúde.
  • Deskreve etapa 7 ba injesaun seguru.
  • Hatudu tékniku kaer no eliminasaun seguru ba daun no sasán-kro’at sira-seluk.
  • Esplika mekanizmu funsionamentu serinja enjeñaria ba seguransa.
  • Identifika dalan oinsá kanek sona ho daun bele mosu iha Ita-nia fasilidade.
  • Deskreve saida mak atu halo se karik mosu kanek sona ho daun.
  • Esplika jestaun espozisaun nian ba epatite B (HBV), epatite C (HCV), no HIV hosi kanek sona ho daun.
  • Aplika estratéjia multimodál atu hamenus kanek sona ho daun iha Ita-nia fasilidade.

Durasaun kursu: Maizumenus oras 2.

Sertifikadu: Rejistu Alkansamentu sei fó-sai ba partisipante sira-ne’ebé simu pelumenus 70% iha pós-teste. Ita sei iha númeru tentativa ilimitadu atu alkansa limite mínimu ida-ne’e. Partisipante sira neebé simu arkivu ba Realizasaun bele mos halo download ba kursu ida nee. Hanehan iha ne 'e atu aprende oinsá.

Tradús tiha ba lian-Tetun liuhosi voluntáriu ida hosi Standard precautions: Injection safety and needle-stick injury management, 2020. OMS la responsavel ba konteúdu lamós ezatidaun hosi tradusaun ida-ne’e. Karik iha inkonsisténsia ruma entre versaun Inglés no tradusaun Tetun. Versaun Inglés orijinál sai versaun vinkulativu no auténtiku.

Enroll me for this course

The course is free. Just register for an account on OpenWHO and take the course!
Enroll me now

Certificate Requirements

  • Gain a Record of Achievement by earning at least 70% of the maximum number of points from all graded assignments.